Tüümian
Tüümiani (Thymus vulgaris) ehk aed-liivateed tuntakse antibakteriaalse taimena hingamisteede probleemide leevendamisel, sest hävitab seal põletikku tekitavaid mikroobe. Teaduslikult on kinnitatud tüümiani üsna tugevat antiseptilist mõju, millise eest vastutavaks peetakse tümooli. Peale selle on tüümiani koostises suuremas koguses γ-terpineeni ja p-tsümeeni.
Oluliste antiseptiliste omaduste tõttu on tüümiani kasutatud nii kosmeetikas kui meditsiinis ja näiteks köhasiirupite koostises. Teed on kasutatud bronhiidi ja angiini korral. Tüümianis nähakse ka head vahendit nohuse ja kinnise nina puhul selle avamiseks. Peale selle on tüümiani eeterlikku õli ja teed kasutatud välispidiselt ja naha ning limaskestade haavandite peal.
Antiikaja kreeklased seostasid taime ilujumalanna Aphroditega ja põletasid seda püha suitsu saamiseks. Tümool tegi tüümianist sobiva vahendi Egiptuse muumiate palsameerimisel. Vanas Roomas usuti, et tüümiani puhastav toime aitab vältida mürgitamist ja kasutati katku ajal. Roomlased tõid tüümiani enesega kaasa arvatavasti Germaaniasse ja nii on see jõudnud kultuurtaimena Eestisse. Euroopas kasvas tüümian ajalooliselt Vahemere piirkonnas ja oli tuntud taim keskaegsete kloostrite ravimtaimede aedades.
